Tuesday, May 19, 2009
2. Millal ja kus sündis koomiks? - Umbes 5500 aastat tagasi.
3. Seleta sõna `koomiks` päritolu ja tähendust. - Kirjandus mis koosnebki peamiselt piltidesja mida kirjutatakse nii väikestele kui ka suurtele lugejatele.
4. Mille poolest on koomiks sarnane näitekirjandusega? - Harvem lisab autor piltide alla napi jutustava teksti. Seega on koomiks päris sarnane näitekirjandusega.
5. Milliseid koomikseid oled lugenud? - Mina olen lugenud "Miki hiirt
Tuesday, May 12, 2009
Veri
Kunagi ennem muiste elas koletis kes sõi inimeste liha . Ta hambad nõretasid verest ja ta suust voolas aeglaselt lima mis oli inimeste silmamunadest koosnev.
Ükspäev otsustasid koletise lähedal olevas külas ,et nad tappavad looma ära ja praevad selle söögiks. Nad läksid sinna kus koletis tavaliselt oma lõunasööki sööb .
Nad hiilisid koletise juurde kui ta just lõunauinakut tegi. Küla elanikud sihtisid oma odad koletise silma juurde ja torkasid kümne peale lugedes. See mis silmast välja voolas oli kohutav.
Lima tilkus silmast tonnide viisi välja nii ,et see lima mattis lähedal oleva küla enda alla. Sinna piirkond ei lähe enam keegi ja isegi kui läheb ootab teda kurb saatus, sest koletis ei ole rahu leidnud ja ta sööb ikka oma vaenlasi. Kes sinna läheb sellest saab liha puru mis koosneb limast mis ta suus on.
LÕPP.
Tuesday, April 28, 2009
2).poogen 1. <8: .poogna, .poognat>
2).õudne <11: .õudse> kohutavõ
3)korsten <8: .korstna, .korstnat>, korsten <38: .korstna, korstent>
4)al'dis <34: .al'ti, al'dist; millele> vastuvõtlik, kergesti mõjutatav
Mul jäi pooleli ja pool harjutusest on tehtud.
Tuesday, April 21, 2009
Tuesday, April 7, 2009
Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn – 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija.
Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 1960–1964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis.
Aastatel 1947–1962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 1962–1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana.
Estraadinäitlejana oli Sulev Nõmmik kõige tuntum Kärna Ärni rollis. Ta esitas ka palju sketše koos Ervin Abeliga ning mängis filmides. Ta kirjutas tavaliselt oma estraadikavad ise ning avaldas ka vesteid.
Karge meri" on August Gailiti romaani "Karge meri" alusel loodud romantiline draamafilm hülgeküttide elust.
Filmi on lavastanud Arvo Kruusement.
Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid.
"Pehmed ja karvased" on Eesti Televisiooni nukusari, kus kajastatakse humoorikalt päevapoliitikat ja poliitikute elu.
Pehmed ja karvased on eetris olnud alates 2003. aastast. Sarja stsenaristid on Toomas Kall ja Gert Kiiler, kunstnik ja lavastaja Hardi Volmer.
Burton on tuntud veidra huumori kasutamise poolest oma lavastustes. Palju on nalju erinevate populaarkultuuri žanrite kulul ja nende analüüsi; filmid toimuvad omaette fantaasiamaailmas, kus tavainimesed on lähendatud karikatuuridele ja lavastaja elab kaasa fantastilistele tegelastele, keda kujutatakse sümpaatsete või suisa traagiliste autsaideritena.
Burton on paljude filmide juures teinud koostööd näitleja Johnny Deppiga ja helilooja Danny Elfmaniga.
Filmi pole eraldi välja lastud.
Sir Alfred Joseph Hitchcock (13. august 1899 London – 29. aprill 1980 Los Angeles) oli briti filmilavastaja. Alustanud filmi alal 1920 Inglismaal, siirdus ta 1939 Hollywoodi.
Loonud rea psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei puudunud kentsakas huumor.
Populaarsusest hoolimata ei hinnanud kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud.
Hitchcock ise pidas olulisimaks oma töödest filmi "Linnud", mis põhineb Daphne du Maurier' samanimelisel novellil.
Aastal 1972 omistati talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind.
Tuesday, March 24, 2009
Tuesday, March 10, 2009
Tuesday, February 10, 2009
2.Vaatajad on rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest mööduvad järgemööda müür, mis langeb lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm.Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haaravad elavat elu”.
3.Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin.
4.Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.
5.Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.
6.Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.
7.anima- (joonis-) ja nukufilmid.
Tuesday, January 27, 2009
Kuidas tehakse ajalehti
Esimese asjana peetakse koosolek, kus arutatakse läbi, mis läheb järmisesse lehte.
Minnakse artikleid kirjutama.
Esimese asjana kogu kirjutamise protsessis kogutakse informatsiooni. Helistatakse kuhu vaja ja küsitletakse inimesi.
Vahel tuleb minna linna peale infot hankima. Tihti tuleb minnna maale või isegi välismaale.
Kui materjal koos, hakkab ajakirjanik sellest artiklit kirjutama.
Fotograaf pildistab loo juurde sobivad pildid ja see lisatakse artiklile.
Küljendaja sätib artiklid ja pildid paika ajalehte, nii et neid oleks hea lugeda.
Ajaleht saadetakse trükikotta.
Kui ajaleht on valmis trükitud, toimetatakse need postiljonidele ja müügipunktidesse.
Päevalehe toimetuses käib töö umbes niimodi. Nädalalehe töö on umbes samasugune, kuid selleks läheb kauem aega.
Tuesday, January 6, 2009
kahe vastasmeeskonna jalpalluri vahel pärast matši
kalev: Vaata!!!! Ennem peab ikka lööma õppima!
hans: Kule läheb mäsaks või...tuled plõksima siia!
kalev: Mine p****!!!!
hans: Ise norisid!!!
10 mintsa pärast
kalev: Ma ei viitsi enam kakelda!!
hans: Ma ka mitte!
kalev: leppime ära!!
hans: Davai!!!