Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn – 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija.
Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 1960–1964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis.
Aastatel 1947–1962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 1962–1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana.
Estraadinäitlejana oli Sulev Nõmmik kõige tuntum Kärna Ärni rollis. Ta esitas ka palju sketše koos Ervin Abeliga ning mängis filmides. Ta kirjutas tavaliselt oma estraadikavad ise ning avaldas ka vesteid.
Karge meri" on August Gailiti romaani "Karge meri" alusel loodud romantiline draamafilm hülgeküttide elust.
Filmi on lavastanud Arvo Kruusement.
Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid.
"Pehmed ja karvased" on Eesti Televisiooni nukusari, kus kajastatakse humoorikalt päevapoliitikat ja poliitikute elu.
Pehmed ja karvased on eetris olnud alates 2003. aastast. Sarja stsenaristid on Toomas Kall ja Gert Kiiler, kunstnik ja lavastaja Hardi Volmer.
Burton on tuntud veidra huumori kasutamise poolest oma lavastustes. Palju on nalju erinevate populaarkultuuri žanrite kulul ja nende analüüsi; filmid toimuvad omaette fantaasiamaailmas, kus tavainimesed on lähendatud karikatuuridele ja lavastaja elab kaasa fantastilistele tegelastele, keda kujutatakse sümpaatsete või suisa traagiliste autsaideritena.
Burton on paljude filmide juures teinud koostööd näitleja Johnny Deppiga ja helilooja Danny Elfmaniga.
Filmi pole eraldi välja lastud.
Sir Alfred Joseph Hitchcock (13. august 1899 London – 29. aprill 1980 Los Angeles) oli briti filmilavastaja. Alustanud filmi alal 1920 Inglismaal, siirdus ta 1939 Hollywoodi.
Loonud rea psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei puudunud kentsakas huumor.
Populaarsusest hoolimata ei hinnanud kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud.
Hitchcock ise pidas olulisimaks oma töödest filmi "Linnud", mis põhineb Daphne du Maurier' samanimelisel novellil.
Aastal 1972 omistati talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind.
No comments:
Post a Comment